Elu on ilus!

Kui ikka päike väljas nii mõnusalt paistab nagu ta seda täna tegi, siis on vaja ju väheke aias toimetada, eks. When sun is shining so nicely outside then it is a must to go outside and do some stuff, right. Nii, et tegin oma tavalisi hommikusi toimetusi ja hakkasin mõtlema, et jube piinlik oli ikka sellest umbrohusest peenrats pilt blogisse panna... Lihtsalt selleks, et oleks märk maas, kui suur see porgand just sellel hetkel oli. Ega siis midagi - kindad kätte ja rohima 😊 So I did my usual chores and was thinking how embarrassing it was to show the picture of a weedy garden bed in my blog just to make a mark how big my carrots were at this point... So lets get to clean the bed 😊 Rohin ja nagu ta läheb... üks mõte ajab teist taga kuni ma saan aru, et tegelikult on umbrohune peenar parem kui lihtsalt must muld. Istun igal vabal hetkel Youtubes ja mulle on juba ammu ju selge - paistab, et ainult teoorias 😃 - et mulla pind ei tohi paljas olla ja mulla elu tarbeks on elava taim...

Sel aastal tuli sügis minu jaoks jällegi ootamatult. Kui last eile hommikul kooli viisin, siis panin tähele, et auto termomeeter näitas 4 kraadi. Ossa ja mul seisavad küüslaugud ikka veel aida all. Seal samas on ka meie sibul ja mmmm.... mõtle hästi, mis meil veel ripakil on.... Autumn arrived unexpectedly for me this year again. I saw car termometer when I drove our daughter to the school yesterday morning and it showed 4 degrees Celsius (39 degrees Fahrenheit). Yikes... I have garlic and onions and.... think hard what else.... just sitting in our barn. Tõin küüslaugu tuppa puhastasin juured ja lahtised koored ära. Peas vasardab mõte - kas võin ikka küüslauku toas hoiustada või peaks keldrisse viima. Kas 4 kraadi on küüslaugule juba liiga madal? Kui nüüd tuppa oma tavevaru tassin, kas siis mõtleb küüslauk, et kevad on käes ja hakkab kasvama? I brought garlic in and cleaned it out from roots and loose leaves while worrying if 4 degrees is too low for the garlic. If I bring it in,...

Meie kasvuhoone näitab tõsiseid väsimuse märke. Kurkide lehed hakkavad vaikselt kollaseks tõmbuma ja kuna minu elevus tomatite ja kurkide osas on ka juba raugenud, siis paistab meie kasvuhoones suht nukker pilt ülekasvanud kurkidest ja närtsinud taimedest. Aga postitus pidi olema ju tomatitest.... No sisuliselt on tomatite peenar sama nukker nagu kurkide peenar. Usun, et saaki saab veel mõnda aega ikka koristada, aga põnevus hakkab kaduma ja et seda kuidagi hooaja lõpuni ikkagi üleval hoida, siis mõtlesin tomateid ka sügavkülmutada. Praegu on meil veel sügavkülmas väheke ruumi. Nii, et pistan järjest kõik valminud tomatid hoopis sinna. Kui tekib tuju mingeid hoidiseid veel valmistada või isegi tomatikastet keeta, siis saab sealt järjest just nii palju võtta, kui vaja. Kui sügavkülma koguneb aga selline kogus tomateid, et ma saan terve suure potitäie korraga keema panna, siis saab veel tomatikastet ka keldrisse panemiseks keeta. Nipp tomatite sügavkülmutamisest tuli jällegi inte...

Vau... selg on ikka mega valus. Sellises sundasendis pole ammu pidanud olema. Raske töö see saagikoristus, vau... Alustasin sellisest segadusest. Kui praeguse postituse lugejad pole eelmist postitust ootamatu kartulipõllu kohta lugenud, siis lühidalt... Sel aastal ehitasime me siia ainult puiduhakkega peenra. Kartul, mis kasvama hakkas, oli jäänud maha eelmisest aastast. Aga detailsemalt saab selle kohta lugeda varasemast postitusest 😉 Kuna taimed hakkasid juba kergelt koledaks minema (lehtedele ja vartele tekkisid pruunikasmustad laigud) ja ilm oli välitöödeks ideaalne, siis võtsin kartuli nüüd ülesse. Kartul kasvas enamasti mulla peal puiduhakke ja heina vahel, mistõttu olid mugulad enam-vähem puhtad ja koristada oli suht lihtne, kui seda küürutamist mitte arvestada. Järgmisel aastal peab vist mingeid harjutusi ennem kartulivõttu tegema. Seljavalule lisaks kadus mul varvastes ka tunnetus ära. Päris karm. Vaja ennast ikka vormis hoida, et sellised tööd tulevikus üle ...

Ma olen küll igal aastal (juba 4 aastat 😉) suvikõrvitsat kasvatanud, aga alles sel aastal olen ma selle köögivilja eest mega tänulik, sest need 7 taime, mis ma kevadel istutasin on meile kõvasti vilju andnud. Ja neid tuleb ikka veel ja veel. Sel aastal istutasin suvikõrvitsa pooleldi kõdunenud komposti hunnikusse. See hunnik koosneb peamiselt eelmise aasta sügislehtedest ja küülikute allapanust. Korra kevadel tõstsin seda massi ka ümber. Istutasin siis rohelist ja kollast suvikõrvitsat. Sel aastal jõudsin lõpuks ka järeldusele, et kollast vist enam maha ei pane, Roheline on ikka üle kõige - viljad on kuidagi krõmpsumad (kui nii võib seda kirjeldada). Kollased on pehmemad ja lõpuks on viljad ikka pooleldi rohelised... äkki sellest, et rohelised suvikõrvitsad kollastele liiga lähedal asuvad... ei tea. Igal juhul olen sel aastal meie saagiga väga rahul - seda on jagunud nii meile kui ka kanadele. Nüüd, kui suvikõrvitsat juba nii palju tuleb, et kohe ära ei jõua kasutada, olen vil...

Tuleb välja, et me oleme uhked kanapidajad juba üle nelja aasta. Otsisin selle postituse jaoks esimesi kanade pilte ja vaatasin, et need on tehtud 2014. aasta aprillis.... vau - juba 4 aastat.   Esimene kanakuut oli ka uhke, väga rustik :D, töökoja vana katuse laudadest. See oligi mõeldud suviseks kasutuseks. Talveks ehitas A kanadele soojustatud kuudi, mida me tänaseni talviti kasutame. Kuut käib kasvuhoone kõrvale ja kanad saavad talvel kasvuhoones siblida. Munakanad, teadagi, munevad mune ja mingil perioodil aastas tekib mune enam, kui meie pere neid ära jõuab kasutada. kõige esimesel aastal, kui kanade "tootlikkus" oli kõige kõrgem, ei osanud ma nende munadega midagi muud teha, kui kõik tuttavad, sõbrad ja sugulased said meie juurest minnes ka mune kaasa. Mingil hetkel ma isegi pressisin mune mõnele heale naabrile.... Siis tuli järgmine aasta ja kanad enam ei munenud nii intensiivselt ja siis saabus talv.... hmmm.... ja kanad ei munenud enam üldse.... Mina kanadel...

See aasta on olnud pöörasemast pöörasem. Lähedase surm viskab ikka raskelt rajalt maha. Korjan siin nüüd vaikselt ennast kokku ja püüan iga päev järjest rohkem elust rõõmu tunda. Oma pere, kodu ja aed on ikka kõige paremad rasketest aegadest ülesaamiseks. See suvi ongi möödunud lihtsalt triivides. Töö on täiesti tahaplaanile jäänud ja enamus aega on aias möödunud. A tellis kevadel võimsa oksapurustaja ja nii puhastas ta meie võsaalust mahamurdunud puudest ja oksadest. Saime kaks arvestatavat hunnikut oksahaket, millest A meile kaks suurt peenart ehitas. Need peenrad on ikka väga suured - sellised kuhu mõned puud ja põõsad köögiviljadele lisaks ära mahuvad. Pean nendest peenardest eraldi postituse tegema. Ma polegi nendest pilti teinud. Nii, et pildistan peenrad ülesse ja teen nendest eraldi postituse. Talve läbi olen erinevaid Youtube videosid vaadanud ja vahvaid artikleid internetist lugenud. Nende põhjal otsustasin siis enamuse taimedest kasvuhoones ette kasvatada. Seemned said e...

Et Ungari ja üldse Euroopa kohale on mingi eriliselt suur ja must linnugripi vari tekkinud, siis käisin täna uudishimust meie Selveri külmutatud lindude valikut vaatamas. Kalkun oli Prantsusmaalt, hani Poolast ja part Ungarist. Ei tea kas nüüd jäävad need letid (vähemalt Ungari kaubast) järjest tühjemaks.... Eks oma lindude pärast on ka väike hirm, aga hoian neid kenasti hoones kinni ja püüan sööda (st vilja) ka ette ära osta, et sellepärast poleks vaja meie juurde võõrastel autodel saalida. Mul ilmselt sööda tiirult ka nakkuse saamine ehk nii riskantne pole, sest ostan oma lindudele ja küülikutele väljast vaid mahedat vilja ja see sõiduk ehk talust talusse ringe ei tee, aga parem karta kui kahetseda eks ;) No ja kui ma seal poes seda sügavkülma letti uurisin ja sealt edasi jalutades pakendatud lihani jõudsin, siis leidsin, et veiseliha oli allahinnatud. Veis ja lammas on minu erilised lemmikud. Nii, et mõistagi haarasin ma selle paki järele kuni mul mõistus nii palju tööle hakkas, e...

Ok, tegelikult tegin ma siiski eile võid, aga "Täna teeme võid" kõlab palju paremini :D Alustame siis päris algusest ;) Ühel ilusal päeval astus meie hoovi noor naine ja näitas mulle kätte augu kust saab maailma parimat kodust toorpiima. TÕSISELT!!!! See piim on niiii hea. See lõhnab nagu piim ja maitseb isegi paremini, kui ma seni harjunud olen. Varem "hangitud" :D maapiim oli kuidagi imeliku lõhnaga. Aru ma ei saanud küll miks, aga maapiim on ju hea ja nii ma siis tegin sellest varasemast jogurtit ja muud sarnast, aga lihtsalt jooma see ei kutsunud :( See uus "auk" :P aga pakub maailma parimat piima - uskuge mind. Nii ma siis olen võtnud suure põnevusega ette kohupiima ja või tegemise. Või valmistamise kohta leiab igasuguseid vahvaid videoid. Kõik näitavad kuidas koor vahtu lüüa ja siis veel pisut oodata kuni mikser loperdama hakkab - siis veel pisut oodata kuni või enam-vähem suuremasse tükki koondub. Siis valad peti (või piim - see vedelik, mis või...

Täna pidavat olema vilja päev. Panin siis ka oma esimesed seemned mulda. Vaatamata sellele, et täna oli vana kuu, said tomatite, paprikate, piprate, kapsaste jm taimede, mis vilja kannavad ;) , seemned külvatud. Kahes väiksemas ühesuguses topsis on rooskapsas ja valge peakapsas. Ümaras topsis on 3 arbuusi seemet ja suuremas aluses on järgmised seemned (alustades valgest pabermärkmest aluse küljes): - tomat Härjasüda (Suvipiha); - kirsstomat Red Cherry (Suvipiha); - tomat Malle F1 (Seston); - paprika oranz Gourmet (Kurzemes seklas); - paprika punane California Wonder (Kurzemes seklas); - paprika kollane Feher (Kurzemes seklas); - tšillipipar Trinidad Scorpion (Lord Nelson) - ainult 4 seemet ;) ; - tšillipipar Cayenne Long Slim (Lord Nelson); - kibe pipar Poseidon (Kurzemes seklas); - lehtseller Tall Utah (Suvipiha); - lillkapsas Snowball X (Kurzemes seklas); - punane kapsas Savoy King F1 (Mr. Fothergill´s); - punane kapsas Rufus (Kurzemes seklas). Nii, et aiandushooa...

Nii.... Nüüd, kus ma olen paar juuretist suutnud raisku lasta, olen lõpuks ikkagi ka juuretisega leivaküpsetamiseni jõudnud:) Loen ühte väga lahedat blogi (http://theelliotthomestead.com/) ja sealt tuleb ikka kamaluga ägedaid ideid ja pisikese huumoriga vürtsitatud innustust ise asju katsetada. Suurepärane soovitus oli juuretist nisujahuga toita. Juuretis ongi väga hea lõhnaga ja mõjub minu leivale ning saiale just nii nagu see peaks mõjuma ;) Alustasin küpsetamist saiateoga, millest nüüdseks on ikkagi leivategu saanud. Sisuliselt igal õhtul segan järgmise päeva taigna valmis - u 275 g juuretist + 200 ml sooja vett + 300 g täistera rukkijahu + tsipa soola + peoga orgaanilist suhkrut + paar peotäit päevalille seemneid ja peoga köömneid. Kui ma u 5 paiku õhtul taigna kokku segan, siis järgmisel hommikul u 10 segan selle uuesti läbi ja valan vormi. Vormi tõstan ahju peale ja jätan u 1,5 tunniks kerkima. Tuli ahju ja peale kerkimist läheb leib süte vahele. Siis, kui ahi on ära köetud ja ...

Meie braama tibud on nüüd iseseisvad:D Nende kääbuskotšinist mamma munes eile üle pika aja esimese muna. Mõnikord võtab mamma isegi vaevaks tibu eemale peletada, aga öösiti poevad ikka sõbralikult ühte kuuti magama. Peaks vist nende aediku lahti võtma ja hakkama neid öösiti suurtega samasse kuuti tõstma. Teine kääbuskotšin jalutab ka oma tibudega juba suures aias ringi. Huvitav, et vanadele kanadele ei paku tibud erilist huvi, aga ühe haige kana aeda lahtilaskmine kutsub kohe suurema rüseluse esile.... Meil on üks jalust haige kana teistest juba talvest saati eraldatud. Panin ta eraldi, siis, kui kana talvel lihtsalt enam püsti ei tõusnud. Paari nädala pärast ukerdas ta juba küll ringi, aga teised teda enam oma seltsi ei tahtnud:( Sain ainult järelevalve all kana jalutama lasta:( Nüüd on tal eraldi aedik ja mõnda aega pole ma teda teistega koos samasse kuuti enam ööbima ka tõstnud. Tal on oma aedikus pisike pesa, kus ta munemas käib ja ööseks peavarju otsib. Hetkel on see kõigile ...

Mõtlesin täna, et oma põllult toidu noppimine on ühest küljest ikka suurepärane võimalus toitu mitte raisata - lisaks muudele olulistele hüvedele. Kui me korteris elasime (vaid aasta tagasi), siis ostsin poest ikka paki kaupa köögivilju - nt rohelist sibulat. Roheline sibul on minu suurim lemmik. Lõikan seda võimalusel igal hommikul võileivale. Üldiselt korjan täpselt nii palju, kui korraga ära söön. Nii jääb ülejäänud sibul rõõmsalt peenrale kasvama - oma aega ootama:) Poes oli vaja ikka pakitud nuts koju tuua. Alati ei tarvitanud kõike ära ja nii jõudis osa pakist lõpuks ikka prügikasti. Pean häbiga tunnistama, et palju õhtusöögiks valmistatud toidust läks sama teed, mis aegunud roheline sibulgi. Nüüd, kui me maal elame ja meil kanad on, valmistan teinekord meelega rohkem toitu. Tean, et raisku ei lähe peaaegu midagi. Aiast nopitud ja kasutamata jäänud viljad (sh roheline sibul;)) ja nt õhtusöögiks valmistatud toidu jäägid leiavad tee kanade toidulauale või komposti - üli...

Mul on üks suur, et mitte öelda hull, unistus. Kunagi kasvatame me oma perele võimalikult palju toitu ise.... Oleme värsked maakad ja see siin võiks olla päevik meie püüdlustest unistuse teostuse poole. Olen omatarbeks toidukasvatamisest nii haaratud, et vestlused selle teema ümber on minu sõbrad ja tuttavad juba päris ära tüüdanud. Siia ongi hea siis oma mõtted ja leitud allikad kenasti kirja panna. Internet kannatab ju kõike :D Miks ma selle kõik avalikult kirja tahan panna? Inspiratsiooni leidsin ühest vahvast blogist (Sepa mahetalu), mida ma õhtuti juturaamatu asemel lugesin. Seal on kenasti kirjutatud igapäevastest tegemistest just nii nagu need ilmselt aset leiavad. Ilusat ja romantilist jutustust maaelust leiab päris palju. Põhiliselt küll inglise keeles. Samas leiab vähe materjali igapäeva toimetuste kohta. Ise janunen selliste kirjutiste järele. Sooviks nendest midagi õppida. Püüan siis ise oma jutuga seda auku pisut täita:) Loodame, et mul jätkub j...