Söök tuleb ju poest..... või siiski ei tule?

Et Ungari ja üldse Euroopa kohale on mingi eriliselt suur ja must linnugripi vari tekkinud, siis käisin täna uudishimust meie Selveri külmutatud lindude valikut vaatamas. Kalkun oli Prantsusmaalt, hani Poolast ja part Ungarist. Ei tea kas nüüd jäävad need letid (vähemalt Ungari kaubast) järjest tühjemaks.... Eks oma lindude pärast on ka väike hirm, aga hoian neid kenasti hoones kinni ja püüan sööda (st vilja) ka ette ära osta, et sellepärast poleks vaja meie juurde võõrastel autodel saalida. Mul ilmselt sööda tiirult ka nakkuse saamine ehk nii riskantne pole, sest ostan oma lindudele ja küülikutele väljast vaid mahedat vilja ja see sõiduk ehk talust talusse ringe ei tee, aga parem karta kui kahetseda eks ;)

No ja kui ma seal poes seda sügavkülma letti uurisin ja sealt edasi jalutades pakendatud lihani jõudsin, siis leidsin, et veiseliha oli allahinnatud. Veis ja lammas on minu erilised lemmikud. Nii, et mõistagi haarasin ma selle paki järele kuni mul mõistus nii palju tööle hakkas, et meil pole ju liha vaja. Meie kodune sügavkülm on erinevat tavaari (söögi oma mõistagi) nii täis, et hilujti oli mul raskusi kaant korralikult kinni saada. Oluline osa sellest on liha - sõbralt toodud lammas, enda kasvatatud kuked, haned ja küülikud. Selline VAU hetk oli siis täna Selveris, et seda ongi raske sõnadess panna. Et siis ikkagi ei tule kogu toit poest.... Olen enda üle ikka mega uhke, et meie laual on tänaseks juba päris arvestatav hulk oma kasvatatud toitu. Loomade kasvatamine on lõpuks kõige raskem. Kasvatamise osa polegi nii raske, aga see lihaks tegemine on ikka paras eneseületamine ja et me oleme seda ikkagi teinud ja see liha maitseb suurepäraselt - see paneb ikka põse uhkusest õhetama küll :D