Elu on ilus!

Nüüd on siis kõik neli värsket tibu koorunud :) Need on meie enda segavereliste kanade munadest - 4 krapsakat sulepalli.

Meie kuuajased braama tibud on nüüd juba nii suured, et vaevu mahuvad kolmekesi kääbuskotšinist mamma alla sooja:) Eriliselt naljakas oli neid täna seal askeldamas vaadata. Üks tibu kukkus suures tuhinas jooginõusse ja oli kõhu alt märg. Värises pisut ja ronis siis mamma külje alla. Teised kasutasid ka siis juhust. Pildid on kaugemalt tehtud ja sellepärast pisut udused.... Täna koorusid meil teise hauduja all kaks tibu. Kaks on veel koorumata. Ootan põnevusega homset:)

Lisaks nokitud tibule avastasin samal päeval, et ühe kana lokutid olid paistes. Kuna minu teadmised loomapidamises on hetkel veel nullilähedased, siis tekib sellistel juhtudel kergelt paanika. Esimene allikas, kust infot otsida, on ju internet. Toksin märksõnaks "lokutid turses" ja esimese asjana tuleb vastuseks linnugripp - essakene..... Lõpuks, kui mõistus jälle koju jõudis ja veterinaariga sai konsulteeritud suutsin ennast veenda, et linnugripiga vast tegu ikka pole. Kui normaalselt on kana lokutid suht liistakad, siis temal olid pisikesed pallikesed. Noka alune lokutite vahe oli samuti nii turses, et nahk paistis sulgedeta olema. Pildilt on küll kehvasti näha, aga vasakpoolsel lokutil oli pisike verevalum ja täpike verd. Ilmselt oli ta siiski mingi trauma saanud - ussi hammustus või mesilase nõelamine. Järgmisel päeval olid lokutid juba enam-vähem normaalmõõdus. Paari päeva pärast polnud tursest enam üldse märke. Ka nii võib juhtuda :D

Olin selle nädala alguses neli päeva tapakoolitusel. See tähendab, et olin pikad päevad kodust eemal ja ei saanud iga natukese aja tagant kanu vaatamas käia. Üldiselt hoian lindudel tihedalt pilgu peal. Kolmanda päeva õhtul sain kõne, et ükst tibudest oli kadunud. Lõpuks leiti ta kanaaiast väljas - pika rohu seest. Tibu oli oma elu päästmiseks kanaaiast plehku pistnud. Tema seljalt oli tükk nahka koos sulgedega kadunud.... Poputasime tibu mõned päevad teistest eraldi. Lootsin ta mõne päeva pärast teiste juurde tagasi sokutada. Eilne katse tibu pere juurde sokutada ebaõnnestus. Teistele pakkus tema paljas selg pisut rohkem huvi, kui oleks oodanud. Prooviti ikka nokaga ka ära. Tõin ta siis uuesti tuppa. Täna viisin tibu uuesti kanaaeda. Sel korral tundus "üritus" õnnestuvat. Lasin värske pesakonna oma aiast välja - suurde kanaaeda. Nii oli neil tähelepanu mujale suunatud ja tibu paljas selg teistele põnevust ei pakkunud. Käisin neid seal tihedalt vaatamas ja kõik tundus