Elu on ilus!

See suvi on olnud väga palav ja kuiv. Mulle tundub, et meie piirkond sai eriti põuast kannatada. Juuni lõpus võtsin ühelt tarult kõige ülemise kasti meega ära ja nüüd on vaja neid usinasti suhkrulahusega toetada.  Mulle tundus, et tarus olevad kärjed juba kõlisesid. Juuli alguses visati tarust lesedki välja. Kui ülemine kast oli muidu leskesid täis, siis ühel heal päeval (8. juulil) oli seal vaid väike arv töömesilasi. Nii, et 22. augustil panin kahele tarule, mis meil praegu on, suhkrulahuse peale. A tegi mulle vineerist vaheplaadi, millele tühja kasti tõstsin ja siirup läks ülemisse kasti. Tegin metallist kaantesse väikesed augud ja keerasin purgid liistude peale kummuli. Olin suhkrulahuse tegemisega mingil hetkel pisut hädas. Lahuse jahtudes ladestus poti põhja ja servadele õhuke suhkru kiht. Tegin lahuse 2 kg suhkrut kahele liitrile veele. Lõpuks sain FB Mesindushuviliste grupist abi ja nii palju targemaks, et lahus on ühel hetkel lihtsalt küllastunud ja ...

Täna käisin meie kaks taru jällegi läbi. Nii lahe, et mesilased koguvad juba nektarit. Kui väiksemas peres (valge taru) eelmisel nädalal alles raamid kõlisesid tühjusest ja ma neid nälgasuremise hirmus kevadsöödaga toetasin, siis täna korjasin lisasööda ära, sest raamid olid kõik suht rasked ja värsket nektarit oli äärmistel raamidel rohkelt näha. Kaanetatud hauet oli juba neljal raamil. Panin sinna ühe tühja raami lisaks. Olen otsustanud kärjepõhjasid mitte kasutada. Mulle meeldib mõte, et meie mesilased ehitavad endale ise just sellised kärjed nagu neil vaja on. Loodan, et pikema aja jooksul muutub kärjekann väiksemaks, mis tähendab, et mesilased on väiksemad ja inkubatsiooni aeg on lühem. Lühem inkubatsiooni aeg aga ei luba lestal arutult paljuneda. Põnev loeng tervematest mesilastest:  https://www.youtube.com/watch?v=o3qniBf7_U0 Valges tarus on nüüd 7 raami. Rohelisele tarule andsin samuti veel ühe tühja raami lisaks. Eelmisel nädalal lisasin pooliku raami, mida mesilas...

Meil saab sel kevadel täis esimene aastaring oma aia mesilastega, et mitte öelda mesinikena. Ma tõesti ei pea ennast mesinikuks. Mulle meeldib mõelda, et pakun öömaja hommikusöögiga nagu bed and breakfast :D Hommikusööki mõtlengi päris tõsiselt sest ühele perele, ja meil "ööbib" neid peresid hetkel kaks, olen juba veebruari lõpust alates lisasööta andnud. Nimetame seda valgeks taruks. Valge taru talvitus kuuel raamil. Nimetame teist taru roheliseks taruks :P ja roheline talvitus kaheksal raamil. Täna käisin tarud teist korda vähe süvenenumalt üle. Väljas oli 8,5 kraadi ning tuulevaikne. Tarude kallal kohmitsedes hakkas päikese käes lausa palav - algaja värk... Valges tarus oli hauet ainult kahel raamil - oli mune, vaklasid ja kaanetatud hauet. Selles tarus oma sööta justkui üldse enam pole. Raamid on väga kerged. Neile olen juba veebruuarist saati sööta juurde andnud. Rohelises tarus oli hauet viiel raamil ja oma sööta jagus ohtramalt kahele raamile. Seal oli osaliselt ...

Mängin juba pikemat aega selle mõttega, et mesilased meie aeda tuua. Väga lahe kogemus oli vast mingi kuuaega tagasi, kui kohmitsesin põldsinepi välja ääraes ja kuulen suht kõva suminat. Hakkasin siis sinepi sees sumina allikat otsima - seal oli hullult palju mesilasi. Kokku tegi see ikka arvestatava sumina - nii äge. Mõtlesin, et küll oleks tore, kui need mesilased meie tarudest oleks.... Viimases Country Living ajakirjas on tore artikkel "Spirit of the beehive", kus kirjeldatakse õlgedest valmistatavat mesitaru. Eestikeeles polegi vist sellisele tarule mingit vastet. Inglisekeeles nimetatakse sellist taru skep - iks. Paistab väga äge asjake ja kuigi selle valmistamine on tõenäoliselt oma iseärasustega päris keeruline ettevõtmine, tundub see midagi sellist millega ma isegi sooviks kätt proovida:) Leidsin youtubest sellise video: https://www.youtube.com/watch?v=TwLTl0i83tM