Selle aasta ainukesed Australorp tibud.

Just nimelt..... ÕUJEE!!!

Sel suvel ei läinud ükski kana meil hauduma. Jube pettumus - ma nii väga ootasin ja nüüd siis augusti lõpus otsustas üks pesale istuma jääda. Ega siis midagi. Tõstsin selle kana eraldi ja panin 5 muna alla. Lihtsalt enda meelelahutuseks... Kesse siis neid sügisesi tibusid ikka nii väga ootab, eks 😉

Ma isegi otsisin internetist tibusid, aga Australorpi justkui ei pakkunud keegi ja nii lasin kanal meie oma munade otsas istuda. Kahjuks olen ma niiiiii kannatamatu ja mega uudishimulik, et ma käsisin vähemalt üle õhtu neid mune näppimas ja valgustasin telefonis oleva taskulambiga neid, et elutegevust märgata ja ma ju teadsin, et nendes munades elu keeb, aga ikka oli vaja näppida.... Ja nii juhtuski, et ühel, mitte nii ilusal, õhtul lõi kana munale augu sisse. See oli ainult mõned päevad ennem koorumist ja üks tibu leidis selliselt oma otsa. Kahju! Ei tea, kas ma üldse õpin ka või ikka komistan sama reha otsa.....

Igal juhul on meil praegu neli tibu kenasti koorunud ja ma tunnen suurt rõõmu, et ei pea ise tibude pärast väga muretsema. Kanaema hoiab neid soojas ja kutsub sööma - super!

Nii palju veel, et munad said kanale alla 20. augustil (hea ajastus, eks - jääb hästi meelde) ja tibud koorusid sel pühapäeval, ehk juba 9. septembril. See tegi meil haudumise ajaks 20 päeva.