Ootamatu kartulipõld.

 Olgu pealegi.... Kui nüüd juurdlema hakata, siis päris ootamatu see põld olla ei saa, aga väikese üllatusena tuli see küll. Jällegi, A ehitas mulle kevadel lahedalt suured oksahakkega peenrad, millest ma ühel hetkel ehk ka eraldi postituse teen 😄, ja mingil ajal hakkasid sellest multsist kartulipealsed ennast välja ajama. Lahe mis...

Nüüd on meil selline täiesti arvestatav kartulipõld.

Ehk on selle blogi jooksul juba selgunud see, et me oleme täiesti "linnalapsed" ja see maaelu on mulle üks suur seiklus ja ma õpin ning avastan asju juba mitmendat aastat. Väga ahvatlev on internetist leitud "lihtsaid" asju omal nahal katsetada ja nii olen ma paaril aastal püüdnud kartulit põhu (meie puhul siiski heina) all kasvatada ja ikka jõuan sügisel selleni, et kõik arvestatava suurusega kartulid on juba ära söödud. Meile on ainult koored ja mingid eriliselt pisikesed mugulad jäetud. Ehk siis see põld on tekkinud eelmisel aastal samasse kohta komposti ja heina segu alla pandud kartuli jääkidest. Kui ma eelmisel sügisel hakkasin kartulit samast kohast otsima ja ainult ühe peotäie ühe kartuli taime alt sain, siis lõin käega ja rohkem ei otsinudki. Sel aastal multsisime siis sama koha oksahakkega ja oh üllatust - vähemalt taimed on väga ilusad ja õitsevad uhkelt.

Ma pole julgenud veel taimede alla vaadata.... Teisest peenrast olen juba kartulit õhtusöökide tarbeks ülesse võtnud ja seal on ühe taime all kenas suuruses ja koguses mugulaid. Lootus on mega suur, et sellest peenrast ka kartulit sel aastal saada võiks. Pöidlad pihus siis, eks.

Teises peenras on vist veel mingi kolm-neli taime. Peale seda hakkan "ootamatu kartulipõllu" taimede alla piiluma. Põnev-põnev 😄.