Elu on ilus!

Täna pidavat olema vilja päev. Panin siis ka oma esimesed seemned mulda. Vaatamata sellele, et täna oli vana kuu, said tomatite, paprikate, piprate, kapsaste jm taimede, mis vilja kannavad ;) , seemned külvatud. Kahes väiksemas ühesuguses topsis on rooskapsas ja valge peakapsas. Ümaras topsis on 3 arbuusi seemet ja suuremas aluses on järgmised seemned (alustades valgest pabermärkmest aluse küljes): - tomat Härjasüda (Suvipiha); - kirsstomat Red Cherry (Suvipiha); - tomat Malle F1 (Seston); - paprika oranz Gourmet (Kurzemes seklas); - paprika punane California Wonder (Kurzemes seklas); - paprika kollane Feher (Kurzemes seklas); - tšillipipar Trinidad Scorpion (Lord Nelson) - ainult 4 seemet ;) ; - tšillipipar Cayenne Long Slim (Lord Nelson); - kibe pipar Poseidon (Kurzemes seklas); - lehtseller Tall Utah (Suvipiha); - lillkapsas Snowball X (Kurzemes seklas); - punane kapsas Savoy King F1 (Mr. Fothergill´s); - punane kapsas Rufus (Kurzemes seklas). Nii, et aiandushooa...

Nii.... Nüüd, kus ma olen paar juuretist suutnud raisku lasta, olen lõpuks ikkagi ka juuretisega leivaküpsetamiseni jõudnud:) Loen ühte väga lahedat blogi (http://theelliotthomestead.com/) ja sealt tuleb ikka kamaluga ägedaid ideid ja pisikese huumoriga vürtsitatud innustust ise asju katsetada. Suurepärane soovitus oli juuretist nisujahuga toita. Juuretis ongi väga hea lõhnaga ja mõjub minu leivale ning saiale just nii nagu see peaks mõjuma ;) Alustasin küpsetamist saiateoga, millest nüüdseks on ikkagi leivategu saanud. Sisuliselt igal õhtul segan järgmise päeva taigna valmis - u 275 g juuretist + 200 ml sooja vett + 300 g täistera rukkijahu + tsipa soola + peoga orgaanilist suhkrut + paar peotäit päevalille seemneid ja peoga köömneid. Kui ma u 5 paiku õhtul taigna kokku segan, siis järgmisel hommikul u 10 segan selle uuesti läbi ja valan vormi. Vormi tõstan ahju peale ja jätan u 1,5 tunniks kerkima. Tuli ahju ja peale kerkimist läheb leib süte vahele. Siis, kui ahi on ära köetud ja ...

Tervisi üle pika aja:) Täna oli tore päev täis toiduvalmistamist. Hommikul alustasin saia taignaga. Panin paar nädalat tagasi juuretise hakkama (sourdough). Nüüd olen juba mõned korrad sellest ka saia-leiba valmistanud. Ühesõnaga algas minu hommik saia taignaga. Siis tõstsin süldi materjali pliidile. Peale vahu korjamist jätsin süldi vaikselt podisema. Vahepeal otsustasin meie kanakarjas väikest harvendust teha. Tegelikult olen seda juba pikemat aega plaaninud. Terve igavik on möödunud sellest päevast, mil ma selleks otstarbeks tellitud poltpüstoligi kätte sain, aga tegudeni jõudmine on ikka vaevaline. Iga päev mõtlesin, et homme teeme :D Praegu on meil munemisega väga kehvasti ja peale seda, kui eile neile kallist täissööta käisin toomas, otsustasin lõpuks mittemunejate potti panekut enam edasi mitte lükata. Nii sai kaks kana ära tehtud. Mul võtab see veel nii palju aega, et asjaga ühelepoole jõudes oligi aeg sülti hakkima hakata. Ennem süldi kallale asumist näppisin veel pisut...

See on siis ametlikult minu elu kõige hullem päev - just selline, kus sa vaatad oma elule tagasi ja teed ilmselt olulisi otsuseid tuleviku osas.... Olen väga naiivselt meie vastutusel olevate kanade turvalisusesse suhtunud ja nüüd sain äärmiselt valusa õppetunni. Eile võttis kull maha meie noore Braama tibu ja täna kaks vaprat Kotšini kana. Üks kantseldas alles tibusid ja ilmselt langeski oma pere kaitsel. Olen juba suure peatäie nutnud ja kirjutan ilmselgelt ülekeevate emotsioonide najal. Võib juhtuda, et ma kustutan selle postituse juba paari päeva pärast, aga tunne on praegu selline, et tahaks selle kõik mingil viisil endast välja saada. Sellepärast pole ma ka kindel, kuhu ma oma jutuga lõpuks jõuan. Kui see postitus veel siin üleval on, kui sa seda loed, siis tea, et see kujutlus, mida ma kirjeldan, et pruugi nõrganärvilistele sobida. Edasi lugemine on rangelt omal vastutusel.... Tõenäoliselt kannan ma endas kaua pilti sellest, kui kana, kellesse kull oli juba suure aug...

Mängin juba pikemat aega selle mõttega, et mesilased meie aeda tuua. Väga lahe kogemus oli vast mingi kuuaega tagasi, kui kohmitsesin põldsinepi välja ääraes ja kuulen suht kõva suminat. Hakkasin siis sinepi sees sumina allikat otsima - seal oli hullult palju mesilasi. Kokku tegi see ikka arvestatava sumina - nii äge. Mõtlesin, et küll oleks tore, kui need mesilased meie tarudest oleks.... Viimases Country Living ajakirjas on tore artikkel "Spirit of the beehive", kus kirjeldatakse õlgedest valmistatavat mesitaru. Eestikeeles polegi vist sellisele tarule mingit vastet. Inglisekeeles nimetatakse sellist taru skep - iks. Paistab väga äge asjake ja kuigi selle valmistamine on tõenäoliselt oma iseärasustega päris keeruline ettevõtmine, tundub see midagi sellist millega ma isegi sooviks kätt proovida:) Leidsin youtubest sellise video: https://www.youtube.com/watch?v=TwLTl0i83tM

Meie braama tibud on nüüd iseseisvad:D Nende kääbuskotšinist mamma munes eile üle pika aja esimese muna. Mõnikord võtab mamma isegi vaevaks tibu eemale peletada, aga öösiti poevad ikka sõbralikult ühte kuuti magama. Peaks vist nende aediku lahti võtma ja hakkama neid öösiti suurtega samasse kuuti tõstma. Teine kääbuskotšin jalutab ka oma tibudega juba suures aias ringi. Huvitav, et vanadele kanadele ei paku tibud erilist huvi, aga ühe haige kana aeda lahtilaskmine kutsub kohe suurema rüseluse esile.... Meil on üks jalust haige kana teistest juba talvest saati eraldatud. Panin ta eraldi, siis, kui kana talvel lihtsalt enam püsti ei tõusnud. Paari nädala pärast ukerdas ta juba küll ringi, aga teised teda enam oma seltsi ei tahtnud:( Sain ainult järelevalve all kana jalutama lasta:( Nüüd on tal eraldi aedik ja mõnda aega pole ma teda teistega koos samasse kuuti enam ööbima ka tõstnud. Tal on oma aedikus pisike pesa, kus ta munemas käib ja ööseks peavarju otsib. Hetkel on see kõigile ...

Nüüd on siis kõik neli värsket tibu koorunud :) Need on meie enda segavereliste kanade munadest - 4 krapsakat sulepalli.